See kaua oodatud reede on nüüd läbi. See on see reede, mis enam kunagi ei kordu. See on see reede, mis süübib südamesse ja ilmutab ennast just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. See on see reede!
See reede algas väga varakult, selletõttu kippus aeg kuidagi väga venima. Aga kui lõpuks jõudis kätte bussipeale mineku hetk, siis seda on võimatu kirjeldada, mis minu sees toimus. Kohale jõudes võtsid mind vastu sina. HÜPPEGA! Ja sellest hetkest alates ilmus mu suule pühkimatu naeratus ja südamesse selline soojus, mis õiget inimest nähes, tekib iseenesest.
Sinuga rääkides, nalja tehes ja Cathyt oodates, aeg nagu peatus. Peatus iga kord, kui sa naeratasid.Kui sa mulle otsa vaatasid. See kõik oli lihtsalt nii ilus. Sina oled ilus!
Sinu juures olles, vessarit tehes ja jõujooki juues tundsin ma, et kõik on nii õige. Nii peabki olema!Ja nii peabki tundma!
Hommikul ülestõustes ja sind näha, oli valuvaigistava toimega. Mis võttis kõik mured, iiveldused ja peavalud ära.
Muidugi kõik hea peab lõppema. Ja lõppes, kui lasin su kätevahelt lahti. See on nii veider, kuidas ma sind ainult kallistada tahaksingi. Aga mõeldes,et äkki sul on ebamugav, püüan ennast taltsutada. Bussipeal olles, pimedas ja mandariini hõngulises õhus sõites meenutasin sind.
Meenutasin, sest see oli ju see reede! Meie reede!
NB: Cathy, sind näha oli fantastiline! Sinuga on kõik nii selge ja mõnus.
No comments:
Post a Comment