Hommikul bussis oli mu juures lühikeste juustega naine. Ta istus täpselt minu vastas. Me põlved puutusid. Ja me silmad kohtusid aknaklaasi peegelduses. Kui uksed lahti tehti ja tuulehoog sisse sadas jõudis minuni pannkoogi lõhn. See oli kõrbenud pannkookide lõhn. Naine mu vastas oli söönud kõrbenud pannkooke. Ometi oli see lõhn ilus. Ja lühikeste juustega naine naeratas sellegipoolest.
No comments:
Post a Comment