Lumevärv

Oeh, ma tahaks nii palju öelda! Aga ma ei oska. Ma oskan öelda vaid, et ma ei oska selliseid asju. Ma pole sellistes asjades osav! Aga minu sees toimub praegu nii palju! Minu sees on ameerika mäed. Ja praegu on peatus, võimalus kogeda midagi roosat ja kleepuvat, kuid ometi meeletult maitsvat. Midagi nii maitsvat, et kõik see ajab heasmõttes südamepahaks. Sest süda on niiiii erutatud. Süda peksab nii kõvasti, et see oleks kõikidele kuuldav ka mitmete kilomeetrite taha. Sa ei tea kuidas mu süda on kleepunud Sinu külge. Kuidas mu süda naudib SIND! Ja mulle meeldib, et sa oleksid nagu poolel teel vastast! Sa teed ameerika mäed mitte nii jubedaks. Sa lihtsalt oled! Ja see on mulle tähtis. Ma olen sinu külge kleepunud, nagu näts juustesse, millest lahtisaada on võimatu.
Sa oled minu roosa Printsess!

Complicated

Järgmine nv mis sai veedetud Tallinnas. Täpsemalt laiutasin Cathy juures. Ma ei tea, mulle niiiiii meeldis! Kõik kohe! See sõit,külmetamine,Cathy,kallistamine,lumes sumpamine,rääkimine,laulude kuulamine,burks,vägijook,kitarri mängimine,need jutud, pihtimused.Cathyga on kuidagi kõik niiii mõnus. Ma ei oska seda tunnet kirjeldada aga mulle meeldib! Kui enne olin selline veidike hajevil siis noo Cathy tegi kõik korda. Lihtsalt sellega, et ta on Cathy!Et ta mõistab!
Tallinnasse jõudmine polnud väga meeldiv, bussis oli külm ja ma ei saanud netti.Mis tähendas, et ma pidin 2 ja 25 minutit tühja passima. Aga see tühja passimine oli ilus. Sest et oli ilus ilm ja päike ja lumi ja muinasjutuline maastik. Tühja passimine lõppes, kui mind hakkas vaevama põiekas. Mis muutus aina hullemaks. Ja sõita oli jäänud tund aega ja ma mõtlesin, et lähen bussist lihtsalt maha! Sest noo tappev põiekas oli! Aga kurat! Vastupidasin! Tallinna saabudes ei jõudnud ma bussijaama ära oodata. Kohe kui buss peatus tormas üks hullunud neiu, jope ja kott käes wc-sse.Ja siis kiirelt bussipiletit ostma ja siis pühapäevaks tagasisõidu piletit.Ja siis kiirelt linnaliini peale. Peatus, kus maha pidin minema oli Taevakivi. Mul ei jäänud see meelde.Ja üldse bussis sõites ma ei kuulanud neid peatuseid, mis tähendas seda, et ükshetk ma ehmatusega ringi vaatama hakkasin, et äkki ma olen juba mööda kimanud.Õnneks Cathy helistas. Ja sain ikka maha seal, kus pidin.
Käisime siis poes ja ostsime endale õhtuks asjad ära. Kadri ja Cathy juurde jõudes oli selline tunne nagu saabusin koju. Selline mõnus pesake on neil!Armastust täis! :D
Seal me siis olesklesime ja piibutasime. Mida eriti teha ei saanud,sest silmeees hõljus veel eelmise nv piibutamine,mis väga hästi ei lõppend.
Muidugi, see poleks Tallinna külastamine, kui burksi ei söö. Seega käisime mäkis. See Lasnamägi on ikka puhas Venemaa, isegi mäkis ainult vene muusika.Ma ei tea, mina kardaksin seal elada ! :D
Õhtu oli väga lõbus, nagu meil ikka Cathyga. Surime naerukatesse. Sain natukene oma olematut kitarri oskust talle näidata. Õhtu viis meid edasi baari. Sinna kuhu ikka!Saime teha oma tantsu ja üleüldse oli tore.Ja noo muidugi peale tantsu väike burks!! Ja siis tudile. See aeg, mil ma Tallinnas olin oli niiiii fantastiline!Koguaeg oli kriips kõrvuni. Aitähh sulle Cathy! :*

Ja Sina! Sa ei tea, kuidas ma oleksin tahtnud sind näha. Kuidas ma lootsin, et see juhtub. Kuid kahjuks ei läinud nii. Ja ma olin nagu tõsiselt pettunud.Muidugi see on ka minu süü,et ma nii varakult Tartusse tagasi kobisin. Aga sa pead teadma, et ma mõtlesin sinust koguaeg. Mõtlesin sinu naeratuse peale. See, mis südame ülessoojendab.Kuumendab kogu keha, ka kõige käredama külma ajal. Mõtlesin, et kurat kui palju ma sinust ikka hoolin. Kuidas ma tahan sind õnnelikuks teha. Mida kõike ma annaks, et ainult oma käed sulle ümber panna. Sind puudutada! Sind õnnelikuna näha! Ja sa ütled,et ma väärin parimat, kuna olen parim. Aga sa pead teadma, et sina oledki minu jaoks parim! MAAILMA PARIM! Ja ma armastan seda muhelemist, kui ma sinu peale mõtlen. Armastan seda tunnet, kui sa mulle helistad, kui ma näen, et oled smsi saatnud, kui logid msni sisse. Sa ei kujuta ette, mis värinad minust läbi käivad! Ja eesoleva nädala ees on mul üks soov! Sa tead seda! Ja oi kurat, kui see täituks, siis.. siis ma võin öelda, et ma olen maailma õnnelikum inimene!
Aga ma ei hakka midagi üleliia lootma.
BTW(nagu sa ikka armastad öelda): ma igatsen sind!

Jalakäijate foor. Nupule vajutamine.Seisma jäämine. Teiselepoole teed vaatamine. Inimene. Muhelemine. Kollane tuli. Väike naeratus. Roheline tuli. Ärevus ja suur naeratus. Pilgud. Teineteisest möödumine. Soojuse tunne. Midagi sunnib tagasi vaatama, vaatad. See inimene teeb sama! Mõnus!

meeldiv

Hommikul bussis oli mu juures lühikeste juustega naine. Ta istus täpselt minu vastas. Me põlved puutusid. Ja me silmad kohtusid aknaklaasi peegelduses. Kui uksed lahti tehti ja tuulehoog sisse sadas jõudis minuni pannkoogi lõhn. See oli kõrbenud pannkookide lõhn. Naine mu vastas oli söönud kõrbenud pannkooke. Ometi oli see lõhn ilus. Ja lühikeste juustega naine naeratas sellegipoolest.

Lu Lu Lu LUMI!

Ma tegin selle ära! Ma vedasin ennast hommikul bussipeatusesse kella 7.28-ks! MA TEGIN SEDA! Kurja, nii väike asi, aga noo niii rahul olen endaga!
See on nii veider tunne, kui lähed bussipeale ja on pime. Ja koolist bussipeale joostes on samuti pime! Täna oli muidugi üks mega mõnus päev! Mis kestis kella 8.15-17.15- ni! Nagu HULL!
Vaidlesime Kariniga. Tema väite kohaselt oli valge, kui ta samalajal minuga kooli hakkas sõitma. Aga noo ma võin vanduda, et Annelinnas oli pime! Seega jõudsime järldusele, et Annelinn on veider. Ja seega ma sobin sinna elama! :)
Õnneks oli vahepeal üks 45 minutiline paus, kus sai joosta poodi ja tulla poest välja salati ja kolme kotletiga! Ja ma sõin kõik ära! Käisin üle selle söögi nagu tornaado! Ja noo kõht läks paari tunni pärast uuesti tühjaks.
Täna sain veidike esineda oma globaalse soojenemisega. Sai naerda ja punastatud! Aga punastamine on vähkidele iseloomulik, ma leian vähemalt, et on!
Peale kooli sai siis bussiga kimada ja siis kiiresti koju, natukene midagi ampsata ja kohe kähku trenni. Ehk siis eelsoojendus oli auto puhastamine lumest ja soojendamine. Et ikka kaaslastel soe oleks minuga sõita! Sain näidata, kui häste ma driftin! Ja muidugi siis trenn. Noo meeldib! Ei oska muud midagi öelda.
Koju sõites valdas mind selline coca-cola isu, et auto ära parkides ma kiiresti maja taha poodi jooksin ja oma isu rahuldasin! Ma ei tea miks, aga Coca toob sellise jõulumeeleolu sisse :D Sellisel kahjulikul moel. Et juba väike hoiatus enne suuremat tormi, et siis enne suuremat õgimist :D
Ja homme saab Tartu Tervishoiu Kõrgkool 199. aastaseks! Niiii äge!Jagatakse muffeneid, mille pärast meie rühmast kõik ennast kohale veavad ja esinema tuleb Kene! EI JÕUA ÄRA OODATA! :D Nii söögi kui laulja pärast! Selline hommik on üks, mis kindlasti ei kordu.

I´m not normally quite this bold. I´ve been good girl so I´m told. Not usually the type to take what´s not mine.
But I look at you and I can see that you are the only one for me. Lets not pretend it´s something else, I´d rather we not fool ourselves.

Veider..

Niii veider, kuidas üks hetk, kõik on niiii ilus ja korras. Ja siis, noo selline masendus tahab peale tulla! Oi, kuidas ma püüan selle vastu võidelda. Sest ma olen Äly! Ja ma tahan nalja ja ma tahan teisi naeratamas näha ja ise naeratada!
Kõik see masekas on kindlasti tingitud mu viimastest unenägudest! Need viimaste päevade unenäod on olnud lihtsalt võrratud! Nagu muinasjutt! Nagu reaalseks tehtav muinasjutt! Koos õnneliku lõpuga. Aga tänane unenägu oli noo nii hull. Vihkan neid unenägusid, mille pärast ma nuttes ülestõusen. Mille pärast ma vaikin. Mis paneb mu tiksuma. Selline veider tunne on pärast sellist unenägu!
Ja siis ma mõtlen, et ma ei tohiks mõelda. Pean laskma asjadel minna. Nii on lihtsam, kui proovida muuta midagi, mida muuta ei saa. Ja tuleks elada hetkes. Ja ma pean mainima, et praegune hetk mulle meeldib! Väga! Hoolimata kõigest!

Today this could be, the greatest day of our lives.

Täiesti lõpp, täna hommikul tõusin ma naeratusega. Selle naeratuse tõi uni, mida olin just näinud. See naeratus valdas mind ka siis, kui kooli sõitsin. Hea, et ma autoga läksin, muidu oleksid linnaliinis viibivad inimesed mõelnud,et mul pole seal üleval korrusel kõik korras. Aga ometigi on! Ja veel väga on! See muhelemine on nii mõnus, see tuleb ja ära ei lähe. Sest kui mõtled sellele inimesele, siis noo tuleb külmavärin peale. Selline mõnus külmavärin, mis tuleb siis, kui keegi meeldiv inimene, sinu kätt korraks puudutab! See külmavärin niidab!
Igatahes, ma pole endaga hetkel rahul, sest noo ma ei suuda ennast hommikul bussi peatusesse transportida, vahetpole et bussipeatus 2 minuti kaugusel on. Aga auto on lähemal ja võrgutab mu ikka ja jälle endaga sõitma. Homme lähen bussiga, luban! Ostsin endale isegi kuupileti ära, seega nüüd olen sunnitud kimama ja trügima ja saama lömastatud!
Aga sain oma õppimised tehtud. Ja näitasin Cathyle oma fantastilisi psühholoogia arvestuse küsimusi. Ja hakkasime vaidlema, mulle meeldib Cathyga vaielda. Sest ta arvab, et tal on õigus, aga ometigi on ka mul mingitmoodi õigus. Täiesti kaks poolt on asjal. Ehk siis kas inimese ja auto vahel saab olla eriline side?
Ma ei tea kuidas õpetaja neid küsimusi arvestusse paneb, aga noo minu küsimused on nii minulikud! Ma ei oska lihtsalt teistmoodi! :)
Ja üldse, mind praegu vaevab üks raske küsimus, minna või mitte? Olla või mitte? Loodan, et see küsimus laheneb kuidagi nii iseenesest. Sest see ka tekkis täiesti iseenesest. Ühesõnaga elame näeme! Aga ma ikkagi kuskil südamesopis nii loodan, sest see oleks kindlasti midagi imelist!
Ja Cathy ütles nii õigesti, ülepeakaela!

mandariin

Eilsest alates on mind tabanud mandariini hullus. Ma juba kujutan ette, kuidas ma jõulude ajal mõnusalt täppe täis olen. Aga nooh, mis teha kui mandariinid nii head on! Parimad ja maitsvamad asjakesed, mis toovad sellise jõulu tunde sisse!
Täna tõusin ehmatusega, sest arvasin kella olevat nii palju, mis osutus ka tõeks.Sisse magamises on hea süüdistada kardinaid, sest noo, nendega on mul igapäev öö ja iga öö veel ööm!
Aga õnneks ei jäänud ma kuskile hiljaks, vaid jõudsin just parajal ajal õe juurde, et siis temaga teise vanaema juurde pannkoogile minna. Sellised kutsed on nii toredad. Kui on pannkoogid ja kakao ja hommik ja seltskond ja naer. See teeb südame soojaks. Ja jõulu tunne kasvab veelgi.
Täna siis võtsin ennast kokku ja õppisin ka natuke. Inglise keelest eesti keelde psühholoogiat tõlkida on niiiiii FUN! NOOT! Aga ära tegin! Ja õnnelik olen!
Ja noo üks uudis, mis mind eile ääretult õnnelikuks tegi oli see, et ma sain BIOKEEMIA ARVESTATUD! Ja seda veel avastada Tallinn-Tartu bussis loksudes, pimedas,mandariini hõngulises, soojas, rahvast pungil, meeleolu muusikat kuulates- nooo see oli VÕRRATU! See päev sai ilusa lõpu!Neid päevi pole palju, mis algavad sama ilusasti, kui lõpevad.

Süda!

See kaua oodatud reede on nüüd läbi. See on see reede, mis enam kunagi ei kordu. See on see reede, mis süübib südamesse ja ilmutab ennast just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. See on see reede!
See reede algas väga varakult, selletõttu kippus aeg kuidagi väga venima. Aga kui lõpuks jõudis kätte bussipeale mineku hetk, siis seda on võimatu kirjeldada, mis minu sees toimus. Kohale jõudes võtsid mind vastu sina. HÜPPEGA! Ja sellest hetkest alates ilmus mu suule pühkimatu naeratus ja südamesse selline soojus, mis õiget inimest nähes, tekib iseenesest.
Sinuga rääkides, nalja tehes ja Cathyt oodates, aeg nagu peatus. Peatus iga kord, kui sa naeratasid.Kui sa mulle otsa vaatasid. See kõik oli lihtsalt nii ilus. Sina oled ilus!
Sinu juures olles, vessarit tehes ja jõujooki juues tundsin ma, et kõik on nii õige. Nii peabki olema!Ja nii peabki tundma!
Hommikul ülestõustes ja sind näha, oli valuvaigistava toimega. Mis võttis kõik mured, iiveldused ja peavalud ära.
Muidugi kõik hea peab lõppema. Ja lõppes, kui lasin su kätevahelt lahti. See on nii veider, kuidas ma sind ainult kallistada tahaksingi. Aga mõeldes,et äkki sul on ebamugav, püüan ennast taltsutada. Bussipeal olles, pimedas ja mandariini hõngulises õhus sõites meenutasin sind.
Meenutasin, sest see oli ju see reede! Meie reede!
NB: Cathy, sind näha oli fantastiline! Sinuga on kõik nii selge ja mõnus.

Insomnia

Ma ei saa aru, miks ma näen nii imelikke unenägusid? Miks ma näen inimesi, keda ma olen võib olla paar korda näinud, kuid rääkinud pole? Keda ma mõnikord lihtsalt niisama meenutan, et ei tea, kas tema minu peale ka mõnikord mõtleb? Kas ta üldse mäletab mind? Nii veider.
Tegelt mulle see inimene üldse ei meeldigi aga ometigi ma mõtlen, et kas ta mõtleb, et ma mõtlen temast.
Ja muidugi on see unenägu armastusest. Ja lõpeb nagu ikka ohverdamisega, mille tavaliselt ikka mina teen.

Fix you!

Täna tahaks alustada selliste sõnadega: When you lose something you can´t replace. When you love someone but it goes to waste. Could it be worse? And high up above or down below. When you are too in love to let it go. But if you never try you will never know just what are you worth!
Ja see kõik on nagu nii õige, minu puhul.
Igatahes. Teisipäevane päev oli hullumine. Eriti midagi sellest päevast ei mäleta aga mäletan, et tuli palju tõmmelda, kuid mille nimel? Ei mäleta.
Mäletan ainult trenni, mis pani mu noo nii värisema, aga sellises heas füüsilises mõttes. Vähemalt nüüd ma tunnen, et teen midagi. Ja ma armastan seda!
Koolis oli täna hull! Biokeemia test ja inka suuline arvestus. Ja muidugi juhtus mul nii nagu ikka suuremate tööde alguses,et kui töö kätte võttan siis ütlen vaikselt suurest ehmatsusest : AAAA !
Et nagu, kas tõusen kohe püsti ja ootan järeltöö aega?! Sest noo nii tühjaks lõi. Ja ma ei tea, kas sealt 70% nüüd just kukub, mida oleks vaja arvestatud saamiseks.
Õnneks inka suuline oli lõbus, ja oodata oli lõbus. Sain jälle oma huumoriga särada :D
Ja kõigelõpuks trenn! Mul pole lihtsalt sõnu, kui väga ma naudin seda! Naudin seda tunnet, mis tekib kui kell hakkab viiele lähenema. Seda tunnet, kui autoga parklasse jõuan. Seda tunnet, kui lõpuks platsile saan. Seda tunnet, mida need harjutused minus tekitavad. Mis aura, need inimesed tekitavad. Täna nautisin isegi külma ilma, mis kõrvad küljest kukutada tahtis. Ja lõpuks seda tunnet, mis peale trenni, autosse istudes tekib. Loodan, et see tunne kuskile ei kao.
Ja nüüd pean veel 1 ja pool päeva tiksuma, et Tallinna saada. Mulle varem Tallinn ei meeldinud, aga olen tänu ühele inimesele, seda rohem tunnustama hakanud.
Kõige lõpuks tahan öelda,et: HOIA, MIS ON HOIDMIST VÄÄRT!

I felt like destroying something beautiful.

Pole juba sadaaastat kell 05.00 hommikul ärganud. Ja hakanud siis Tartu poole kimama, et ikka õigeks ajaks kooli jõuda! Sõitma hakates oli küll selline tunne, et jummel, silm vajub kohe kinni! Sest nii pime ja udune oli! Ja silmade kissitamine ja uuesti suurendamine ei aidanud ka. Õnneks aitas seltskond mul vastu pidada. Ehk siis mu ema oli kõikide naerukrampide põhjus. Peab mainima, et mida vanemaks ta saab, seda naljakamaks läheb.
Kui Tartusse jõudsime, siis potsatasin õe ja ema maha ja sõit läks edasi Sirli poole. Tore oli hommikul Anni ja Sirtsu poole sisse sadada ja Annile karjuda,et hommik ilus ja siis Annilt vastuseks saada ära karju :D Siis andis tunda,et ma olen kell viis üles tõusnud! :D Vabandust Anni!
Koolis palju olema ei pidanud ja see tähendas seda, et võis alata vanaema piinamine vol.2! Ehk siis vanaema infarkti äärele viimine oma sõidustiiliga. Aga õnneks selles suures piinamises, sai nalja ka. Äkitselt kõlas raadiost Lady Gaga- Bad Romance, mis tähendas seda, et MINA hulluma hakkasin. Õnneks kaasasin ka oma õe ja sõit läks edasi põhilist Gaga tantsu liigutust tehes!
Ja ma sain lõpuks endale saapad! Mida ma arvasin, et kunagi ei juhtu! Väike Jõuluime! :D
Peab veel mainima,et mina ja biokeemia ei sobi. Kohe üldse mitte! Kohe kui ma need targad lehed kätte võtan siis nooh silmake hakkab iseenesest kinni vajuma!Aga ma pingutan ikkagi! Sest asi on vaja ära teha! Ja kui kolmapäev on läbi, noo siis võib nädalavahetus alata :D Niiet on mille ja kelle nimel pingutada! ;) Loodan ainult, et midagi untsu ei lähe! Sest ausalt tahaks sind näha!

In a perfect world you´d see everything you mean to me!

If I could wish one thing, I´d hear you call my name.

Alates reedest on mind vallanud selline õndsuse tunne, mida on raske kirjeldada. Ma olen lihtsalt meeletult õnnelik. Nagu Cathy ütles, et nüüd on meie kord. Nüüd on meie kord kõike seda head tunda, millest ilma oleme jäänud. Ja ma olen kahekäega selle pool. Cathy, me jõudsime ära oodata! :)
Reedel siis sõitsime koju. Ja vastu tõttas mõned korrad suurendatud koer. Vanadus teeb paksuks, see on üks mis kindel. Aga mida suurem seda armsam, see on fakt. Ja mis saab veel nunnum olla, kui kutsa hommikune voodisse ronimine ja väikse musi saamine?! Noo ei ole. Tegelt oleks ka, kui üks meeletult kallis inimene seda teeks. Siis oleks õnnelikkuse limiit mitmekordselt ületatud ja see põhjustaks selle, et mu näole ilmuks üks totter naeratus, mis oleks jääv. Aga asi oleks seda väärt! Kindlasti! :)
Rakvere on nii veidraks muutunud. Mida kauem ma siin olen, seda rohkem masendusse ma lähen. Ja mida muserdatumaks ma muutun, seda rohkem ma Tartut armastama hakkan. Mis on hea! :) Aga seekord see Tartu igatsus polegi nii suur. See on kindlasti tingitud sellest, et terve pere sai ülepikaaja kokku! Ma armastan oma perekonda! Ma armastan oma väga naljakat ema, kes mind igasuguste veidrate nimedega kustub( nt:mandariini uss). Oma õde, kes mind suudab välja kannatada. Oma isa, kes mulle autoga sõitmist õpetab, vahetpole et tal ise selline dokument nagu load puuduvad. Ja oma kutsat, kes hoolimata sellest, et ta pime on, mu näo üles suudab leida.
Ja üle tüki aja ma nägin inimesi, kellega sain tuttavaks just tänu jalgpallile. Ja just tänu jalgpallile olen ma nendega nii kokku kasvanud. :)
Muideks, Tartusse tagasi sõitmine toimub homme kell 06.15 ! Aga sõit tuleb naljakas ja kindlasti mitte unine.
See nädal tuleb kindlasti üks suur tõmblus! Ja ma olen nõus tõmblema, kui see tähendaks seda, et reedel näen inimest, kelle juuresolekul mu süda maratoni jookseb ja kelle läheduses olles mu õnnelikkuse mõõt pidevalt limiiti ületab!

When nothing goes right, go left!

Tänane päev oli selline natukene mõtlik. Kuigi ma ei mõelnud, aga vist ikka siis mõtlesin. Kuid millest täpsemalt, ei mäleta.
Koolis oli ka tavaline. Kaks loengut ei suutnud mind üles äratada, vaid mõjusid rohkem uinutavalt. Kuid lollusi õppsin juurde. Selle üle olen uhke! Ja muidugi ma tänan inimest, kes mu kõrval istus ja mulle uue ajurünnaku mängu selgeks õpetas. Ja teda tänan veel selle eest ka, et ta mu külje alla koguaeg puges ja mu hellust ootas. Seda ta vist ei saanud!
Koolist ära minnes läks hullumaja lahti. Sellist tõmblust pole ammu olnud. Ja ma igatsesin seda mingil veidral moel.
Päeva tipphetk oli see, et sain veidike aega oma õega veeta! Ta on mul maailma parim, päris ausalt! Ja teda naermas näha, noo kirjeldamatu! Ootan juba homset ja Rakvere sõitu. Luban tal isegi oma muusikat autos kuulata, mida ma teiste inimeste puhul ei teeks. Ja ma kannataks isegi Onu Remuse Jutte need tund ja pool. Vot nii on temaga!
Ja muidugi tegin täna oma teise jalkatrenni. Mis oli jällegi, MÕÕNUUS! Polegi varem jalkas jenkat tantsinud ja samaaegselt Justin Bieberi Babyt laulnud :D
Ja siis trennist ära tuleku sisustasin sinuga! :) Mis oli üle mõistuse!
Igatahes homme KOJUU!!! Hoian meeletult pöialt, et auto hommikul ikka tervise juures on, ja ei streigiks! Mida ta ikka enne Rakverre minekut teinud on! :) Pöiud pihku!

Never Been This HAPPY!

Tänane päev oli super! Nagu päris tõsiselt kohe, poole õnnest moodustab see, et ma ennast lõpuks ometi kätte võtsin! Et ma ei lükanud enam asju edasi, ei otsinud vabandusi, vaid läksin, tegin ja nägin! Oeh! Ja ma ei saanudki peksa! Nagu mõni tore inimene lootis! :) Sain esimest korda tunda TRENNi, mis oli ka trenn. Mitte niisama kokkusaamine ja musitamine ja kallistamine. Ja ma üldse ei pahanda, et läbimärjaks sain. Trenn ja vihm koos, just SEDA teistsugust tunnet olen ma igatsenud.
Igatahes, koolis me õppsime patsiendi ülakeha pesema ja siis pärast pesime teineteise hambaid! Mis oli imelik aga tore! Sirli muidugi polnud väga rahul mu oskustega, aga ma ise olin vägagi rahul! Ja pidin jälle patsienti mängima, sest MA NII KIHELESIN VABATAHTLIKUKS! :D
Muidugi peab mainima, et mulle väga meeldivad mu rühmakaaslased. Kõik on kuidagi nii kähku armsaks saanud. Ja KOOL meeldib ka! Paaraastat tagasi ma kindlasti poleks ennast seda ütlemas ettekujutanud! Aga tuli ära! :)
Ja siis see teinepool minu õnnest, selles on süüdi mõningad inimesed. Kes teevad mind õnnelikuks iseenese teadmata. Olgu, ja siis on veel üks. Keda mina tahan õnnelikus teha. Ükskõik kui loll ma selle tegemise käigus ka ei paistaks aga ma tahan.Väga...
Ja muidugi mu nimi poleks Äly ja ma ei elaks Tartus, kui minuga midagi huvitavat ei juhtuks. Apelsini-virsiku nektari kätte lämbumine on ka võimalik, nüüd tean! :D

Mõeldud,tehtud!

Kõik on niii põnev, hakkan ka kirjutama!