Just a dream

Ma ei teagi kust otsast alustada, milliste sõnadega kirjeldada neid päevi. Neid minuteid. Hetki.
Ma poleks elusees uskunud, et mind võib keegi nii sõnatuks võtta. Mind nii, kuidas öelda, heasmõttes jalust rabada. Mind täiesti sassi ajada.
Nagu öeldakse, siis parimad asjad juhtuvad täiesti järsku, planeerimatult. Nagu välk selgest taevast. Mind tabas see välk teisipäeval, täiesti tavalisel kellaajal, Jannega pitsat söömas. See oli tavaline sõnum, kuid muutis tavalise päeva üheks meeldejäävamaks. Unustamatuks.
See oli selline sõnum, mida ma salaja hingepõhjas ootasin. Kuid ei mõelnud sellele eriti, see oli salasoov. See soov täitus, ilma et ma oleks seda palunud. See sõnum pani mu südame maratonijooksma. See pani mu käed värisema, mu silmad särama, mu suu naeratama. See oli tavaline, kõigest kolme sõnaline sõnum! Mitte see mida kõik kuulda tahavad. Mitte midagi armastusega seonduvat. See oli selline sõnum, mis pani minu pilvedesse, see andis mulle sellise laksu. Sellisest tundest rabatuna ei hoolita enam millestki. Silme ees erendab ainult üks inimene ja kõrvus kostub ainult ühe inimese hääl. Ja käed ootavad ainult selle inimese ümber põimumist!
See kõik viis mind sinuni. Ja sa ei kujuta ette, kui õnnelik ma olen. Olen sinuga koos. Ma ei tea, kas ka sina midagi sellist tundsid/tunned. Millegipärast ma arvan, et..ah ma ei tea. Ma loodan, et ka sina olid siis õnnelik.Igatahes!Ma loodan, et ma muudan sinu meeleolus midagi enda kohalolekuga.Et sa tunned, kuidas ma sinust hoolin. Et sa saaksid aimu kui kuradi kallis sa mulle oled! Ja kurat, sa oled mulle.. , sa tähendad mulle.. !
Kui ma loen seda kõike läbi mis praegu kirja on saanud siis mu silme ees jooksevad pildid. Ja ma ei tea, ma ei tea, kas... Pekki, ma ei oska midagi öelda. Äkki mõne aja pärast.Varsti. Senikaua vaatan pilte. Ja ma veel mainin, et ma ei mõtle! Ma ei mõtle üle! Ma lasen piltidel rääkida. Lasen neil minna. Ma lihtsalt istun ja lasen näppudel klahve toksida. Varsti!