Mul on nii kuradi kahju!
Kuidas/miks mul on nii läinud? Ma lihtsalt ei mõista, miks on ära vajunud minu elu parimad suhted?Minu elu PARIMAD inimesed on lihtsalt vaikselt kadunud. Kõik ootavad, et mina midagi teeksin, midagi ütleksin. Aga pekki, miks mina? Ma tean, et nõme on viriseda, kui ma ise sinna midagi ei tee. Aga kurat! Kuidas sa saad öelda, et ma olen muutunud. Et minuga pole enam millestki rääkida? See mis meil oli, see oli... krt see oli midagi teistsugust! See oli midagi võrratut!
Ja seda ei näinud ainult meie, seda nägid kõik teised! Me olime teineteise jaoks loodud! Ausalt!
Me käisime koos. Kui kuskile kutusuti siis oli loogiline, et ME lähme koos. Meid ei pidanud eraldi kutsuma. Me olime üks! Sellepärast on mul nüüd nii imelik vastata küsimustele, kus sa oled? kuidas sul läheb? miks te enam ei suhle?
Sest ma lihtsalt ei tea!
Ma lihtsalt kokutan midagi vastuseks. Ma ei taha kuulda sellist lauset: issand, mis teil juhtus? te olite lahutamatud!
Ju siis polnud. Ja nüüd ma pm ei tea sinust enam midagi. Ja sina minust!
Ja oi kuidas mul on mõnikord tahtmine sulle lihtsalt helistada. Sinuga lihtsalt rääkida. Sellest mis meil oli ja miks nii juhtus. Miks meiega niimoodi juhtus?
Sa olid parim! Siiani oled!

Ja ma olen hämmingus, sest minuga on need inimesed, kellest ma seda kõige vähem oodanud oleksin osanud!

Ja sinuga on olnud mul sitaks probleeme! Me oleme mõlemad nutnud ja andeks palunud. Aga me siiani oleme! Ja mul on nii hea meel. Et me mõlemad oleme õppinud sellest kogemusest midagi. Midagi, mis on meie omavahelise ühenduse päästnud. Ja sa oled muutunud! Seda ütlevad kõik! Sa pole enam selline hulluke nagu vanasti ja ma arvan, et sa said õnnelikuks. Sa jätsid need inimesed, kes sinuga olemist ei väärinud. Ja see kõik viis meid taaskokku! Aitäh ! :)