Tuesday, January 11, 2011

Järjekordne hullumise päev! Ma mingit veidrat moodi igatsesin seda tõmblemist, mis tuleb kohe nii iseenesest, kui Tartus olen!
Eile oli siis esimene trenn peale vaheaega ja noo kui trennist ära tulla 22.30 ja siis veelkord toas trenni tegema hakata, noo siis ei tule und! Ja nii juhtuski. Vahtisin pool ööd lakke! Ja nii tahtsin sulle sõnumit saata. Aga kell oli juba liigagi hiline ja ma otsustasin sinu ilusat und mitte segada! :)
Hommikul ülestõusta oli niiiii metsikult raske! Ja veel raskem oli ennast bussile saada. Õigemini ennast bussi pressida. See bussiga kooli sõitmine on justkui teine trenn mul. Sest noo läbi võtab mõnusalt! Ja täna siis oli ainult enda ja teiste liigutamise tunnid. Ehk siis ergonoomika, kus saab kursa kaaslased igast võimalikust ja võimatust kohast läbi katsuda ja lõpuks siis õendustoimingute vahearvestus. Mis oli easyy! Way toooo easy! Ja me pidime Sirtsuga way toooo easyt asja tegema. Ehk siis meie saime arvestatud selle eest, et tegime ära tühja voodi! Goo mee, kes võttis nii lihtsa pileti! :) Ja muidugi olime viimased oma asjaga ja muidugi ei pööranud õppejõud enam meile mingit tähelepanu, sest noo igaüks oskab voodit teha. Ja muidugi, just siis, kui ma korraks niisama ringi vaatasin, sain õppejõult kommentaari, et mis ma niisama passin. :D Noo nii juhtub ainult minuga!
Koolist tulles lippasin kiirelt õe juurde ja siis kimasime kiirelt Külitsesse. Pätsile tehti õlivahetus. Me aga käisime ja vaatasime suvekodu üle. Lund oli METSIKULT! Ja ega me seal palju olnudki. Kaevasime kasvuhoone välja, tegin oma roti kutsumise tantsu(mis kahjuks vilja ei kandnud) ja lahkusime. Lahkusime Külitsest ja kimasime Lõunakasse, et võtta Chai Latte ja Kakao Kuningas(vahukoorega!!ougaad, kui hää)
Siis kimasime kiirelt koju, vahetasin riided, natukene olesklesin ja kimasin juba trenni. Muidugi, kui ma otsustan veidike hiljem kodust lahkuda, siis juhtub midagi teepeal! Ja nii läkski, et pidin peaaegu 10 minutit ummikus passima(mingi avarii juhtus bussiga) ja kui ma avastasin, et mul on 3 minutit aega, et õigeks ajaks jõuda läksin ma paanikasse ja tagurdasin ennast sealt ära. Aga hiljaks jäin ikkagi. Ja see on nii õige, et tuleb kiirustada aeglaselt. Kahju, et ma ei oska seda. Jäin siis trenni hiljaks, aga õnneks oli hilinejaid teisigi! Wuhuu! Jooksime täna 40 minutit, ja ma ei suuda kirjeldada, kui vabastav see on. Pole kunagi jooksmist nii nautinud! Vähemalt gümnaasiumis vihkasin aga see oli kindlasti õpetaja pärast. Peale 40 jooksu, umbes 30 minutit tasakaalu harjutusi ja umbes 30 minutit jõu tegemist, tunnen ma, et olen LÄBI! Sõna otseses mõttes. Käed värisevad, jalad tudisevad, ja ma ei kujuta ettegi, milline vanamutike ma homme olen. Õnneks on homme trenn ja siis saan uue tudina peale!
Ja ma olen niiiii faking saamatu. Saamatu polegi tegelt õige. Aga noo muidugi jään ma uksetaha kinni just siis, kui sa seal oled. Ja muidugi hakkan ma punastama, sest see on nooo nii naljakas. Ja sa juba naerad, et kas ma teen kõike seda meelega :D Aga ei :D Lihtsalt juhtub!

No comments:

Post a Comment