Oeh! Kui ma oskaks vaid kirjeldada seda tunnet, mis mu sees praegu on. Mis teeb mind mõtlikuks. See tunne kustutab mind. Ja ma ei jaksa. Ma ei tea tegelt mitte midagi. Ma ei tea nendele küsimustele vastust. Ja see kõik on nii väsitav. See mõtlemine, et mis siis kui..
Äkki peaks?! Äkki ma mõtlen üle? Aga ei! Ma ei mõtle üle, sest ma tõesti ei tea. Sest sa ei räägi.
Või asi polegi sinus, ma pole lihtsalt küsinud. Ja sa ei tea, mida ma tunnen. Kuigi peaksid.