Pole jällegi ammu kirjutanud. Kuigi mõtteid on palju, tundeid on metsikult.
Ma olen hakanud arusaama, et inimene, kes mind õnnelikuks võib teha olen ma ise. Ja ma tahan olla õnnelik. Praegu olengi. Minu ümber on nii palju häid inimesi. Päike särab. Saan Tammeka eest mängida, nii meistriliigas kui ka teises liigas. Olen tutvunud kahe täiesti hullu inimesega. Need hullud ajavad mind naerma. Toovad päikse. Aitähh, et te tulite teisipäeval karikamängule. Samuti Aitähh teile, Cathy ja Kadri, et tulite. Et sain kallistada teid kõiki!
Nii veider on mõelda, kuidas inimesed ellu lihtsalt sisse sajavad. Täiesti mitte kusagilt ja selline tunne, nagu teaks neid inimesi juba ammusest ajast. Ma olen õnnelik, et tutvusin teiega. Te olete hullud, kuid meeldite mulle :)
Ja on üks, kellele ma mõtlen. Palju mõtlen. Sa tead, et ma räägin Sinust, kui juhtud seda lugema.
Sa oled mulle meeletult kallis. Ma tahaks Sind niiiiniiii näha!!! Ja ma tean, et sina tahad mind ka :)

Hoidke mulle pöiult, sest homme on mul eksam. Lapse tervises! TEEN TÄIEGA ÄRA! :)