Rääkides siis minu ilusast angiinist, mis tabas mind JUST TÄPSELT õigel ajal. Vihkan!
Igatahes angiinike on mul tore! Üks mandel paistes, teine hoiab veel tagasi! Kurku katsudes on tunda, kuidas paremalt poolelt punnitab mingi jurakas välja. Imelik mandel! Teine veel kuulab sõna, mitte minu, vaid antibiootikumide. Seegi hea! Aga ma ei oska seletada, kui kuradi kahju mul on, et ma lihtsalt passin kodus, selle asemel, et olla koos Tammekaga turniiril, sõprusmängudel! Ma annaks kõik, isegi mandlid, et aega tagasi keerata ja seda jalgpalli ikkagi kogeda. Aga mis läinud, see läinud. Homme üritan ikkagi natukene turniiri piiluma minna!!!
Rääkides siis üldse elust ja olust, siis mõni inimene on niiiii südamesse pugenud!Täiesti hull! Ja ma arvan, et see on hea!
Ja muidu ma olen lihtsalt tore ja jagan angiini ka oma kursaõdedele! Tahtsin isegi sünnipäevaks kinkida, aga mu kingitus lükati tagasi, sest tal juba see olnud. Kahju!
Siis saime veel Barbsi ja Sirtsuga hooldekodu praktikale ennast kirja! Juheii! Kiireks läheb! Väga kiireks, sest on praktika, trennid ja hooaeg algab! Ei tea, kuidas ma 10 tundi hooldekodus olles, trennides vastu pean. Aga ma annan endast kõik! Sest ma tahan mängida!!!
Ja siis ma veel mõtlesin, et tahaks ühe luuletuse kirjutada, tuli vaim peale.
No comments:
Post a Comment