Ma pole siia ammu midagi tarka suutnud kirjutada! Ometi olen tuhat ja enamgi korda selle tühja teksti koha lahti võtnud. Kuid pole suutnud. Ma võin öelda, et need viimased nädalad olid minu jaoks väga piinarikkad. Mitte keegi ei tea, kuidas ma sisimas tundsin. Ega saagi teada. Ühe sõnaga kokkuvõttes olin ma nagu talveunes. Ma olin aga ei olnud ka. Igatahes, täna sai kõik lõpu. Ehk siis võib uuesti alata! Otsastpeale! Ma ei taha kunagi enam midagi sellist läbi elada. Ma ei taha enam oodata, loota, pettuda. Kuid lõpp hea, kõik hea. Nii ongi! Ja Äly on taas Äly! Äly on ülepikaaja ÕNNELIK!
Ja ma tahan tänada inimesi, kes hoidsid mulle pidevalt pöialt ja uskusid minusse. Ühe inimese pöidla hoidmine tuli isegi üllatusena. AITÄH TEILE KÕIGILE! :)
Nüüd hakkan korralikuks. Tahan näidata, et ma tegutsen ka peale rääkimise. Ma teen kõike, mida vaja. Ma pingutan! Ja sa usud minusse!


Ja sina! Sina teed mind õnnelikuks!! :) Ja ma igatsen sind meeletult!


Ja mu kõigekõigekõigem Sirtsu, saa ruttu terveks! :)