Ma pole siia ammu midagi tarka suutnud kirjutada! Ometi olen tuhat ja enamgi korda selle tühja teksti koha lahti võtnud. Kuid pole suutnud. Ma võin öelda, et need viimased nädalad olid minu jaoks väga piinarikkad. Mitte keegi ei tea, kuidas ma sisimas tundsin. Ega saagi teada. Ühe sõnaga kokkuvõttes olin ma nagu talveunes. Ma olin aga ei olnud ka. Igatahes, täna sai kõik lõpu. Ehk siis võib uuesti alata! Otsastpeale! Ma ei taha kunagi enam midagi sellist läbi elada. Ma ei taha enam oodata, loota, pettuda. Kuid lõpp hea, kõik hea. Nii ongi! Ja Äly on taas Äly! Äly on ülepikaaja ÕNNELIK!
Ja ma tahan tänada inimesi, kes hoidsid mulle pidevalt pöialt ja uskusid minusse. Ühe inimese pöidla hoidmine tuli isegi üllatusena. AITÄH TEILE KÕIGILE! :)
Nüüd hakkan korralikuks. Tahan näidata, et ma tegutsen ka peale rääkimise. Ma teen kõike, mida vaja. Ma pingutan! Ja sa usud minusse!


Ja sina! Sina teed mind õnnelikuks!! :) Ja ma igatsen sind meeletult!


Ja mu kõigekõigekõigem Sirtsu, saa ruttu terveks! :)

Lucky

Ma pean mainima, et see kutsa.. see kutsa on mulle sama kallis kui sina! Ei möödu päevagi, kui ma leian ennast ikka ja jälle just seda kutsat kaisutamas. See kutsa, see lõhn, need sõnad. SEE PÄEV! See oli minu elu parim päev! Parim SÕBRAPÄEV!
SA OLED PARIM!!

No love

Üks laul, üks sõnum.

It's a little too late to say that you're sorry now. You kicked me when I was down, fuck what you say, just don't hurt me, it don't hurt me, no more. You showed me nothing but hate, you ran me into the ground but what comes around goes around. And you don't hurt me. You don't hurt me, no more.
And you can never break my stride, you never slow the momentum at any moment. I'm about to blow. You'll never take my pride, killing the flow, slow venom and the opponent is getting no mercy, mark my words ain't letting up, relentless, I smell blood. I don't give a fuck, keep giving them hell, where was you when I fell and needed help up?

I'm alive again, more alive than I have been in my whole entire life!!

KÕIGE KÕIGEM!!

NB: Vabandust Karin, kui ma liiga ebaküpselt enda tundeid väljendan.

I deserve...

Here today, gone tomorrow

Ouugaadouugaad, laupäeval. Jah, seee laupäev, mis kannab kuupäeva 12.veebruar. Sellel kuupäeval esineb Põhjakeskuses Birgit Varjun!!!! Ouuugaad! Minuminuuuuu lemmik!! :)


Igatahes rääkides siis nüüd viimastest päevadest. Ma olen segi! Sõnaotseses mõttes! Täiesti lootusetu juhtum! Ma tahan liiga palju, ma ootan liiga palju, ma naeran liiga palju, ma mõtlen liiga palju, ma söön liiga palju, ma saan kurjaks väga palju, mu tujud vahelduvad väga palju. Ma olen nagu faking ilm! Ma sajan, säran, tuiskan, külmetan, soojendan.

Aga midagi hääd kkaaa!!! Ma hakkan enda Tartu kodus remonti tegema! Ehk siis varsti katab mu seini värv! Ja põleb uus tuli! Ja kui ma hea laps olen siis äkki toimub midagi mu voodiga ka! Äkki see laieneb! Ohjummel, kui palju ma teha tahaks aga kõik jääb ikka ühe asja taha :D Aga seda saaks ka parandada, kui minna kuskile säärt näitama :D


Ja nüüd siis pean ootama vastust!! Üks vastus, mis lahendaks kõik!

Tuhat korda reetnud, raiund läbi
endas kõige elusama koe;
rebind välja read, mis kisendasid:
loe!

Tuhat korda taganenud, saland
oma saatust, eitand iseend,
püüdnud roomata, et unustada
lend..

All the crazy shit I did tonight, those will be the best memories!!!!
JA NII ONGI! Mitte grammigi kahetsust! Ja selles kõiges ma tänan teid Kadri Ja Cathy! Et te mul olemas olete, et te mind enda juurde kutsute(ma vist juba tulen ise, mitte teie ei kutsu), et te mind välja kannatate, et te olete NII FAKING kallid mulle! Ja mulle meeldib teiega koos olla! Teiega tunnen ma ennast täiesti vabalt, ma ei pea põdema mitte, kui millegi pärast!Te tunnete mind võib öelda, et läbi ja lõhki, ja ikkaagiii te armastate mind! Hea, et mina teid ei armasta :D:D Sest ma olen ju ikkagi Hhhhheeeee.... jne :D

Igatahes... :)
Need viimased päevad on olnud küll silmi avardavad. Ma näen üha selgemini kõike. Ja ma tegutsen! Prooovigu mind ainult keegi takistada! :D
Ja ma pole jõudnud siia kirjutada oma praktika kogemusest ja tunnetest. Aga ühesõnaga kokkuvõttes oli see MEEELETU!

Ja praegu sõidan ma Tallinn-Tartu bussiga KOJJUU! Ja pean ära mainima, kui paha mul olla on :D Vaprusevärinad, tühi kõht, peavalu, pidev iiveldus- jah, nemad on minu reisi kaaslased! Aga ma ei kurda! :D Elu on ILUS!!! :D

Read this...

Once again, she asked me what I meant. And again, my heart was in words, but the explanation made no sense.
Typical me.

Tsurr, armastus!

Kes ütles: armastus? Või oli meelepete?
Kes julges öelda, astugu kolm sammu ette!
Kuis kellelgi küll vääratama juhtus keel
nii keerulise mängu lihtsa lõpu eel?

Kes söandas välja öelda selle, mis on tabu?
Ta pidi nägema ja kuulma siis, et nagu
välk oleks sähvatand, kõik surmavaikseks jäi.
Kes ütles: armastus? Tsurr, mängust välja käi!

Lõpp!

Ma ootasin sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
ma ootasin sind. Sellel külmal päeval.
Ei, vabandama tõesti sa ei pea.

Kõik otsustati väljaspool meid endid.
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii.
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid
ma teadsin, sa ei tule nagunii.

Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud,
kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.
Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud.
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.